Oh dear, ma ei teagi, kust alustada. Elu siin on ikka nii teistsugune. Asju, mis minuga on siin kõigest nädalaga juhtunud, oleks ilmselt Eestis mitme aastaga juhtunud ning samamoodi ka emotsioonid. On täielikke madalpunkte olnud ja on hästi läinud ja oh oh oh.
Igatahes. Eelmine kolmapäev oli mul proovipäev Barstorys, mis on siin umbes nagu meie Levikas (aga sada korda lahedam). See kuulub sellele samale Benile, kelle omad on ka Newgallery London ja Sassoon Gallery ja ilmselt ainult sellepärast saingi selle proovika, et Beniga tutvusin. Katie ütles näiteks, et tema ja ta sõbrad on juba aastaid sinna tahtnud tööle minna. Igatahes seal oli täiega lahe ja inimesed olid väga-väga toredad (erinevalt sellest Love Walk cafe'st, kus kõik on enamik aeg stressed out ja mitte eriti sõbralikud) . Õppisin kokteile tegema ja lõin endale šeikeriga otsaette nii, et mul oli ilus suur sinine (hiljem kollane) muhk otsaees. Aga see oli õnneks ainuke loll asi sellel õhtul. Neljapäeval käisin Newgallerys jälle ja sain veel erinevate inimestega tuttavaks. Väljapanek oli ka parem kui eelmine kord.
Nii nüüd jõuame halvani. Reede oli the most utterly shitty päev. Läksin oma Love Walk Cafe'sse jälle ning nagu alati olid nad väga understaffed. Neil oli umbes kaks kokka, kaks võileivategijat, kaks ettekandjat (üks neist mina) ja kassiir ning rahvast nagu murdu. Siis. Seal on mingi nõme süsteem nende tellimustega, et on kaks lehte ja üks läheb joogi tabelisse ja teine söögi (köök või võileivad) ja tegelt seda on mõttetu seletada. Igatahes üks leht sattus valesse kohta ja mingi naine ootas enam kui 10 minutit oma võileiba ja muidugi sain mina selle eest pähe (kuigi, olgu märgitud, et selle lehekese õigesse kohta panemine polnud minu töö, vaid selle, kes jooke teeb) ning muidugi üks töötaja sai mu peale vihaseks, kuna ma olen ju uus ja ütles, et ma koju läheks. Ma olin muidugi massive šokis. Paari tunni pärast läksin oma palgale järgi, ja siis muidugi see mänedžer hullult vabandas mu ees ja maksis isegi proovipäeva eest, mille eest tavaliselt ei maksta. Siis saabus teine BAD BAD news. Portobello roadi pood otsustas, kellegi teise kasuks, kellel oli retail experience'i ja oli üldsegi kohalik. Nii, et worst day ever. Muidugi ma üritasin ennast kokku võtta ja helistasin ühele numbrile (Brian - tema omad on erinevad retro clothingu poed ja ka plaadi- ja raamatupoed). Kui ta vastu võttis ja ma vabade töökohtade kohta uurisin, sain ma vastuseks hoopis hulga küsimusi nt. "Nimeta kõik Rolling Stonesi liikmed. Nimeta The Beatles' liikmed. Nimeta juhtivad Ameerika moedisainereid". Kui ma olin talle tõestanud, et ma pole täiesti pea peale kukkunud, siis ma läksin (pigem keksisin, ma oli väga väga õnnelik) kohe intervjuule. Notting Hilli. Intervjuu asemel ootas mind aga põhimõtteliselt eksam. Ma pidin täitma ära kaks testi, kus olid küsimused erinevate raamatute, filmide, koomiksite, moe jms kohta. Kui ma need olin ära teinud, siis sain teada, et neil ei olegi pakkuda ühtegi regular jobi, vaid neil on pakkuda ainult "casual worker'i" koht, mis tähendaks seda, et ma peaksin iga hommik neile helistama, kas mind vajatakse mõnes poes ja see poleks eriti kindel sissetuleku allikas. Seega järjnekordne bummer sel reedel. Ma juba vaatasin lennupileteid tagasi Eestisse, sest Michelle ja Richard lähevad varsti puhkusele ning seega mul poleks kuskil enam olla.
Laupäeval ma otsisin lihtsalt tööd ning pühapäeval võtsin vaba päeva (kuna nagunii tegelikult mänedžerid nädalavahetusel ei tööta, seega polnud mõtet ka kuskil CV-sid jagada) ja käisin Saatchi Gallerys. Sellest ma peaks eraldi postituse varsti tegema.
Esmaspäeval algas tööjahtimine ning ma sain uuesti selle Brianiga kokku, kes otsustas mulle ikkagi proovipäeva anda, kuna ma oskan õmmelda. Teisipäeval oligi proovipäev, kuid ma pidin ainult sales assistanti töid tegema ehk poes olema. Sain jällegi paljude lahedate inimestega tuttavaks ning kõik läks hästi AND I GOT THE JOB. Ehk siis ma sain regular workeri tiitli seal samas firmas, kus mulle algul pakuti ainult casual workeri võimalust. Praegu ma olen kolmapäevast laupäevani töötanud ja kõik on seal väga lahe! Kuna neid poode on mitu, olen saanud erinevates poodides töötada ja erinevaid ülesandeid teha. Esimesel päeval töötasin põhiliselt poes Retro Woman, kus ma ka parandasin kannatada saanud riideid. Riideid on seal igasuguseid, enamasti vintage asjad, aga ka palju disainerriideid.
Brändid, kelle riideid ma parandasin:
Reedel töötasin nii poes kohapeal kui ka kontoris ebay asju tehes. Muideks. Kõik need on Notting Hillis. Ning üks pood ka Sohos, kus ma sain võimaluse töötada laupäeval fashion buyerina (milleks ma olen tegelikult väga underqualified, seda tööd teevad tavaliselt, kes õppinud moeajalugu või lihtsalt moodi ja vähemalt baka lõpetanud).
Oeh. Igatahes it's all good fun ja ilmselt kogu mu tekst on segane ja imelik ning ma üritan nüüd mitte nii kaua oodata, enne kui kirjutan.
Aga bye-bye ma nüüd lähen ühte tuba vaatama.